Covid-19 nakkusohtlik on jätkuvalt iga 30. täiskasvanu

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja teadusnõukoja liige Ruth Kalda räägib aastalõpu intervjuus, mida tuleb meeles pidada, et pääseda COVID-19 rasketest tagajärgedest.

 

Tervisekassa analüütika osakonna andmetel on Eestis üle 700 000 täisealise inimese, kes on vaktsineeritud või koroona läbi põdenud, kuid  kelle viimasest vaktsiinidoosist või läbipõdemisest on möödas juba liialt pikk aeg, mistõttu on nad viiruse eest suuresti kaitseta – kas võib öelda, et oleme aasta taguses olukorras, kuna paljude inimeste immuunsus vajab värskendamist?

portreepilt

Erinevad suuremahulised uuringud, mis on läbi viidud Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis, on näidanud, et immuunsuse vähenemine algab tasapisi juba 1-2 kuu möödudes pärast vaktsineerimist ning umbes kuue kuu möödudes ei pruugi enam pakkuda piisavat kaitset raske haigestumise vastu. Immuunsuse vähenemise määr sõltub mitmetest olulistest teguritest – näiteks võib see olla kiirem neil, kelle immuunsüsteem on nõrgestatud raskete kaasuvate haiguste või ravi tõttu ja ka neil, kes on kõrges eas. Samas on uuringud näidanud, et tõhustusdoosi saamise järgselt tõuseb antikehade hulk taas märkimisväärselt.

Seireuuringu andmetel on nendel, kes on saanud lisaks kaks tõhustusdoosi, veres olevate antikehade tase kaks korda kõrgem kui neil, kes on saanud vaid ühe tõhustusdoosi. Samuti on nii rahvusvahelised kui ka Eestis läbi viidud uuringud näidanud, et kõige kõrgem antikehade tase on neil, kes on haiguse läbi põdenud kui ka vaktsineeritud.

Seda kõike kokku võttes – jah, kui viimasest vaktsiinidoosist või läbipõdemisest on möödas juba pool aastat või enam, oleks vaktsineerimine igati soovitatav. Seda kindlasti eakatel ja sõltumata vanusest kõigil neil, kel on immuunsüsteem nõrgem krooniliste haiguste või immuunsüsteemi nõrgestavate ravimite tõttu.

 

Pikk COVID

 

Haigekassa hiljutine analüüs näitab, et kõige paremini kaitseb pika COVIDi eest vaktsineerimine. 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta veebruarini pika COVIDi sümptomitega arstide poole pöördunud patsientidest olid 98,5% enne läbipõdemist koroonaviiruse vastu vaktsineerimata – kas vaktsineerimata inimestel on endiselt suurem oht langeda pika COVIDi ohvriks?

Kuigi ka vaktsineeritud inimesed võivad haigestuda COVIDisse ning ka neil võib areneda niinimetatud pikk COVID, siis suurem risk pika COVIDi tekkeks on neil, kes põevad COVIDit raskemini. Vaktsineerimine aga vähendab väga oluliselt just raske COVIDi teket ning haiglasse sattumise riski. Pärast COVIDi tõttu haiglasse sattumist on ka oluliselt kõrgem risk uute haigusseisundite tekkeks, nagu näiteks 2. tüüpi diabeet, kroonilised alumiste hingamisteede haigused, kroonilised maksahaigused, aga ka vaimse tervise probleemid ning muud psüühikahäired.

Šveitsis läbi viidud uuring kinnitab ka seda, et neil, kes on vaktsineeritud, aga haigestuvad omikronist põhjustatud infektsiooni, on väiksem risk pika COVIDi tekkeks järgneva kuue kuu jooksul kui neil vaktsineerimata inimestel, kes on läbi põdenud algse, Wuhani tüve.

 

Riskirühmade vaktsineerimine

 

Terve 2022. aasta jooksul oli riskirühmade vaktsineerimine riigi esmane prioriteet – kas ka 2023. aastal peame jätkama riskirühmade vaktsineerimisega tõhustusdoosidega?

Näeme seda, et haiglas on proportsionaalselt kõige enam neid, kes on vaktsineerimata. Eriti paistab see silma üle 80 aastaste hulgas, kes kuuluvad  oma vanuse tõttu riskirühma. Ka 60-79 aastaste seas moodustavad kõige suurema rühma haiglas olijatest just need, kes on vaktsineerimata.

Märksa vähem on haiglaravil neid, kes vaktsineeritud kahe tõhustusdoosiga või said tõhustusdoosi pärast läbipõdemist ning teise tõhustusdoosi kaitsev mõju ilmnebki just üle 60 aastaste seas. Seega, immuunsuse värskendamine on väga vajalik ning eeskätt neil riskigruppidel, kes pole veel ühtegi tõhustusdoosi saanud ja ka neil, kellel on tõhustusdoosist möödas enam kui kuus kuud. Hetkel on meil olemas vaktsiinid, mis on välja töötatud just praegu leviva omikrontüve vastu.

kraadiklaasi tootepilt

Vaktsiiniga on kindlam!

 

Koroona pole kuhugi kadunud – seireuuringu andmetel on nakkuse levimus ühtlaselt kõrgel tasemel alates augustist. Kuidas hindate teie praegust olukorda?

Nakkusohtlik on jätkuvalt vähemalt iga 30 täiskasvanu. Enamikel neist on sümptomid tagasihoidlikud või mõõdukad. Väga paljud nendest inimestest  jätkavad ka oma igapäevategevusi, mis tähendab, et igas bussis, rongivagunis, poes või lähedaste seas võib olla mõni nakatunu, kes võib nakkuse ka teistele edasi anda. Enam pole meil tavaks kanda enda ja eeskätt teiste kaitsmiseks maske. Kahjuks aga võib nakkus nii edasi kanduda ka nõrgematele ja raskest haigusest rohkem ohustatutele. Seetõttu on kõige paremaks kaitseks võimaliku haigestumise ja haiglasse sattumise eest jätkuvalt vaktsineerimine.

Praegu on viiruste kõrghooaeg – lisaks koroonaviirusele levivad ka teised ülemiste hingamisteede viirused, mis on samamoodi ohuks just nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestele. Hea oleks, kui ükski neist, kellel on just alanud nohu, köha või kel on mõned muud ülemiste hingamisteede haigustele viitavad värsked sümptomid, ei läheks teadlikult teisi nakatama. Nii saate teha vaat et parima pühadekingituse neile, kes on nõrgemad ja väetimad – hoiate neid nakatumast.

Uuri vaktsineerimise võimaluste kohta oma perearstilt:

https://tabasaluarstid.ee/teenused/

Artikkel avaldatud Haigekassa blogis 

Avaldatud 29.12.2022

Erakorraline abi

Palun võtke ühendust Perearsti telefonil:

Lahtiolekuajad

Perearstikeskus on avatud:
E-R 8.00 – 18:00 
Veenivere võtmine analüüsideks:
E-R 8.00 – 10:00