Laste hammaste tervis ei ole kiita ning selle parandamiseks annavad koordinaator dr Kati Vald ning spetsialist Ave Jüriöö juhised.
Õige aeg panna aeg kirja sügisesse hammaste kontrolli
Eesti laste hammaste tervise olukorra kaardistamiseks on viimase 12 aasta jooksul tehtud kaks uuringut.
Uuringust selgus, et igal kolmandal kolmeaastasel lapsel olid hammastes augud, pooltel olid algusjärgus kahjustused hambaemailis ja hambaarsti juurde jõudis ainult ligi pool kolmeaastastest. Laste kasvades kasvas kahjuks ka hambaaukudega laste arv: ilmnes, et kuuendaks eluaastaks vajab iga teine laps hambaravi (58% lastel olid hambaaugud).
Suund ravimiselt ennetusele
Ave Jüriöö tõdes, et laste suutervise parandamiseks on vaja muuta Eesti inimeste mõtteviisi ja tervisekäitumist. „Me ei ole harjunud terviseprobleeme ennetama – arsti juurde minnakse alles siis, kui midagi tõsiselt muret teeb! Me ei võta piisavalt vastutust tervise eest. Ei hoia oma tervist, vaid ravime halva tervisekäitumise tagajärgi ehk haiguseid. Nii jõuavad ka lapsed alles siis hambaarstile, kui hammas juba valutab,” tõi ta välja peamised murekohad.
Tervisekassa üks ülesanne on tegeleda rohkem laste hambahaiguste ennetamisega. Suutervisealase teadlikkuse suurendamiseks, ennetustegevuste ja hambaravi kättesaadavuse plaanimiseks analüüsib tervisekassa laste ja noorte hambaraviteenuste kasutamist. „Selleks võtame välja andmed piirkondliku ja vanusepõhise hambaarsti juures käimise kohta ning lähtuvalt tulemustest suuname teavituse just nendesse piirkondadesse, kus hambaraviteenuseid kasutatakse vähem. Vaatamata ulatuslikule teavitustööle oleme laste hambaravi hõlmatust analüüsides aru saanud, et senine teavitustöö pole olnud piisav. Tõhusamat suutervisealast selgitustööd tuleb teha nii elanike kui ka partnerite seas. Samuti peaksid perearstid ja kooliõed senisest enam lapsi hambaarsti juurde suunama,“ ütles Jüriöö.
Tänavu märtsis algaski tervisekassal laste suutervise kampaania, millega soovitakse esmalt püüda lapsevanemaid. On ju lapsevanem see, kes lapsele arsti aja broneerib. „Samuti tahame kõnetada 15−19-aastaseid noori, sest meie statistika põhjal jõuavad just selles vanuses noored kõige harvem hambaarsti juurde, kuigi kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub tervisekassa,” kirjeldas Jüriöö. Hambahaiguste ennetamiseks on aga äärmiselt oluline, et lapsed käiksid hambaarsti juures vähemalt kord aastas.
Suukooli koordinaator ja hambaarst Kati Vald soovib, et suutervise teemat käsitletaks tervishoiusüsteemis terviklikult, ühtsete ja selgete juhistega. See tähendab, et tulevase lapse suutervise kohta saaks infot juba rasedana kontrollis käies ning nõu ja abi oleks käepärast ka järgnevatel aastatel kuni noore inimese koolilõpetamiseni.
Doktor Valdi hinnangul tuleks nõustamisse aktiivselt kaasata perearst ja -õde ning imiku vanematele on vaja jagada nõustamismaterjali „Sinu lapse hammaste rõõmuks”. Nii teab iga lapsevanem, mida ja millal teha ning millele tähelepanu pöörata. „Soovime, et perearst ja -õde viskaks plaanilise läbivaatuse ajal pilgu peale ka lapse hammastele – kui on näha tumedaid laike, siis on vaja suunata abivajajad õigel ajal hambaarsti juurde,” nägi ta juba esmatasandil võimalusi laste hammaste tervise olukorra kiireks parandamiseks. Ka üldiste teavitussõnumite saatmine lapsevanematele aitaks meeles pidada, et ka siis, kui lapse hambad tunduvad olevat korras, tuleb enne kolmandat eluaastat hambaarsti juures ära käia.