Laste hammaste tervis ei ole kiita ning selle parandamiseks annavad koordinaator dr Kati Vald ning spetsialist Ave Jüriöö juhised. 

Õige aeg panna aeg kirja sügisesse hammaste kontrolli

Eesti laste hammaste tervise olukorra kaardistamiseks on viimase 12 aasta jooksul tehtud kaks uuringut.

Uuringust selgus, et igal kolmandal kolmeaastasel lapsel olid hammastes augud, pooltel olid algusjärgus kahjustused hambaemailis ja hambaarsti juurde jõudis ainult ligi pool kolmeaastastest. Laste kasvades kasvas kahjuks ka hambaaukudega laste arv: ilmnes, et kuuendaks eluaastaks vajab iga teine laps hambaravi (58% lastel olid hambaaugud). 

Suund ravimiselt ennetusele

Ave Jüriöö tõdes, et laste suutervise parandamiseks on vaja muuta Eesti inimeste mõtteviisi ja tervisekäitumist. „Me ei ole harjunud terviseprobleeme ennetama – arsti juurde minnakse alles siis, kui midagi tõsiselt muret teeb! Me ei võta piisavalt vastutust tervise eest. Ei hoia oma tervist, vaid ravime halva tervisekäitumise tagajärgi ehk haiguseid. Nii jõuavad ka lapsed alles siis hambaarstile, kui hammas juba valutab,” tõi ta välja peamised murekohad.

Tervisekassa üks ülesanne on tegeleda rohkem laste hambahaiguste ennetamisega. Suutervisealase teadlikkuse suurendamiseks, ennetustegevuste ja hambaravi kättesaadavuse plaanimiseks analüüsib tervisekassa laste ja noorte hambaraviteenuste kasutamist. „Selleks võtame välja andmed piirkondliku ja vanusepõhise hambaarsti juures käimise kohta ning lähtuvalt tulemustest suuname teavituse just nendesse piirkondadesse, kus hambaraviteenuseid kasutatakse vähem. Vaatamata ulatuslikule teavitustööle oleme laste hambaravi hõlmatust analüüsides aru saanud, et senine teavitustöö pole olnud piisav. Tõhusamat suutervisealast selgitustööd tuleb teha nii elanike kui ka partnerite seas. Samuti peaksid perearstid ja kooliõed senisest enam lapsi hambaarsti juurde suunama,“ ütles Jüriöö.

Tänavu märtsis algaski tervisekassal laste suutervise kampaania, millega soovitakse esmalt püüda lapsevanemaid. On ju lapsevanem see, kes lapsele arsti aja broneerib. „Samuti tahame kõnetada 15−19-aastaseid noori, sest meie statistika põhjal jõuavad just selles vanuses noored kõige harvem hambaarsti juurde, kuigi kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub tervisekassa,” kirjeldas Jüriöö. Hambahaiguste ennetamiseks on aga äärmiselt oluline, et lapsed käiksid hambaarsti juures vähemalt kord aastas.

Suukooli koordinaator ja hambaarst Kati Vald soovib, et suutervise teemat käsitletaks tervishoiusüsteemis terviklikult, ühtsete ja selgete juhistega. See tähendab, et tulevase lapse suutervise kohta saaks infot juba rasedana kontrollis käies ning nõu ja abi oleks käepärast ka järgnevatel aastatel kuni noore inimese koolilõpetamiseni.

Doktor Valdi hinnangul tuleks nõustamisse aktiivselt kaasata perearst ja -õde ning imiku vanematele on vaja jagada nõustamismaterjali „Sinu lapse hammaste rõõmuks”. Nii teab iga lapsevanem, mida ja millal teha ning millele tähelepanu pöörata. „Soovime, et perearst ja -õde viskaks plaanilise läbivaatuse ajal pilgu peale ka lapse hammastele – kui on näha tumedaid laike, siis on vaja suunata abivajajad õigel ajal hambaarsti juurde,” nägi ta juba esmatasandil võimalusi laste hammaste tervise olukorra kiireks parandamiseks. Ka üldiste teavitussõnumite saatmine lapsevanematele aitaks meeles pidada, et ka siis, kui lapse hambad tunduvad olevat korras, tuleb enne kolmandat eluaastat hambaarsti juures ära käia.

Erinevalt tavalistest viirustest võib grippi põdeda raskelt ja kaua. Sarnaselt COVID-19-ga on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, rasedatel, eakatel ja krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega inimestel, kelle jaoks võib haigus vajada intensiivravi või lõppeda isegi surmaga. Uurisime perearst Dr Rospult lähemalt miks, millal ja kuidas tuleks end gripi eest kaitsta.

Mis meid sel gripihooajal ees ootab?
Gripilaine algab tavaliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus on talvine gripihooaeg samal ajal, kui meil on suvi. Lõunast levib gripp põhjapoolkerale, liikudes Ameerika kaudu Euroopasse. Tavaliselt peegeldab põhjapoolkeral toimuv enam-vähem seda, mis lõunapoolkeral pool aastat varem kogeti. Tänavune gripihooaeg oli Austraalias viie aasta halvim ja haigestumuse tipp oli umbes kolm korda kõrgem kui tavalisel gripihooajal. Domineeris A-gripp, millele vaktsiinidest saadav kaitse oli mõõdukas. See kõik ei ennusta meile kerget gripi hooaega ja raske haiguse eest tasuks end kindlasti kaitsta vaktsineerimise abil.

Kuidas erineb gripp teistest viirushaigustest?

Gripp ei ole tavaline nohu. Kuigi gripi sümptomid on sarnased teiste  viirushaigustega, ei ole see  lihtne “külmetushaigus”, vaid võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem. Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks on haiguse järsk algus, kõrge palavik (üle 38°C), köha, pea-, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused.

Gripi puhul on üheks kõige kardetumaks tüsistuseks kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, väikelastel ka keskkõrvapõletik. Haruldasemate tüsistustena võivad tekkida südamelihasepõletik, aju- ja ajukelmete põletik. Samuti võib gripp põhjustada olemasolevate krooniliste haiguste kulu halvenemist, sagedamini on probleeme astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), südamepuudulikkuse ja diabeediga. Gripilainega käib tavaliselt kaasas ka südameinfarktide ja ajuinsultide laine. Paraku võivad gripi tüsistused lõppeda surmaga. Just seepärast on väga oluline end gripi eest kaitsta gripivaktsiini abil.

Kuidas levib gripiviirus?

Viirus levib aevastamisel, nuuskamisel või köhimisel vabanevate piiskade ja aerosoolidega. Kui käsi ei pesta, satub viirus paljudele pindadele nagu näiteks käepidemed, lülitid ja klaviatuurid ning sealt kantakse viirus omakorda mustade käte vahendusel näopiirkonda. Haiguse peiteperiood on keskmiselt 3-7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkav periood kestab kuni seitse päeva (immuunpuudulikel ja väikelastel kuni 21 päeva).

Peamiseks gripi levitajateks on lapsed, eriti põhikooliealised ja nooremad lapsed. Maailmas on näidatud, kuidas kooliealiste seas läbi viidud vaktsineerimisprogrammid on suutnud vähendada arstikülastusi, EMO-visiite ja haiglaravi vajadust mittevaktsineeritud täiskasvanutel. Samuti on koolide sulgemine gripipuhangute ajal vähendanud viiruse ülekannet kogu elanikkonna hulgas.

Kuidas end gripi eest kaitsta?

Gripi vastu vaktsineerimine on kõige tõhusam viis end gripi eest kaitsta. Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile võimaluse viiruse osakesi ohutult tundma õppida. Kuna tegemist on ainult viiruse osakestega, ei saa vaktsineerimine grippi haigestumist põhjustada.

Sel sügisel laiendati tasuta gripivaktsiini kättesaadavust riskirühmadele. Riigi kulul saavad end soovi korral gripi vastu vaktsineerida nii üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed, üle 60-aastased, rasedad, kuni 7-aastased lapsed ning gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde.

Gripi vastu on kasutusel nii süstitav vaktsiin kui ka ninasprei. Ninapihus on mõeldud kasutamiseks kahe kuni alla 18-aastastele lastele. Kui alla seitsmeaastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised saavad tänavu gripisüsti riigi kulul, siis ninasprei on kõigile lastele tasuline, vanusest sõltumata. Ninasprei vaktsiini ei tohi kasutada alla kaheaastastel, rasedatel ega sügava immuunpuudulikkusega lastel.

Kõik Eestis tänavu kasutusel olevad vaktsiinid on neljavalentsed, teisisõnu on neis sees kaks A-gripi ja kaks B-gripi tüve.

Vaktsineerida saab lapsi alates kuue kuu vanusest, vanuselist ülempiiri vaktsineerimisele ei ole. Alla kuue kuu vanuste imikute pereliikmed ja lapsega kokku puutuvad sugulased peaksid olema gripi vastu vaktsineeritud, et beebit raske haiguse eest kaitsta.

Millal tasub end gripi vastu vaktsineerida?

Gripihooaeg kestab Eestis tavaliselt oktoobrist aprillini. Nähtav haigestumine algab kuskil novembri lõpus või detsembris ja maksimaalne on haigestumine jaanuarist veebruarini.

Vaktsineerimiseks on parim aeg enne gripilaine algust ehk oktoobris või novembris. Eelmine gripihooaeg (2021/2022) venis Eestis ebatavaliselt kaua kuni mai ja juunini välja, seega pole veel ka jaanuaris-veebruaris vaktsineerimiseks liiga hilja. Nagu alati vaktsineerimistega, läheb ka gripisüsti järel kaitse tekkimiseni aega kaks nädalat, seetõttu on õige ajastada vaktsiinisüst nõks enne gripilaine oodatavat kohale jõudmist.

Kas gripivaktsiini võib teha koos teiste vaktsiinidega?

Gripivaktsiini on lubatud teha koos teiste vaktsiinidega. Eelmisest aastast on meil juba hea kogemus gripivaktsiini süstimisest samal ajal koos COVID-19 vaktsiinidega. Üldiselt olid kõrvaltoimed sarnased nagu kummagi vaktsiini eraldi tegemisel: süstekohtade reaktsioonid, palavik ning kerge lihasevalu või haiglane enesetunne, mis mööduvad võrdlemisi kiirelt.

Riskigruppidesse kuuluvatel inimestel tasuks mõelda ka pneumokoki vastu vaktsineerimisele. Pneumokokk on kõige sagedasem kopsupõletikku tekitav bakter, selle vastu vaktsineerimine on soovituslik alla kaheaastastele lastele ja üle 65-aastastele täiskasvanutele, samuti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele (kroonilised hingamisteede- või vereringeelundite haigused ja diabeet). Pneumokoki vastu tohib vaktsineerida gripivaktsiiniga samal ajal. Pneumokoki vastu vaktsineerimine on üldjuhul tasuline. Riigi kulul on see võimalik sisekõrva implantaatidega, liikvori lekkega ja tõsise immuunpuudulikkusega haigetele.

Gripivaktsiini tohib teha ka koos riikliku immuniseerimiskava teiste vaktsiinidega, mida väikelastele ja koolilastele rutiinselt tehakse.

Kus saab end vaktsineerida?

Vaktsineerimist viivad läbi tervishoiutöötajad. Kaitsesüstimiseks tuleb pöörduda perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti. Samuti saavad inimesed end vaktsineerida mitmetes apteekides üle Eesti.  Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi sealne õendusteenuse osutaja.